EST

Lihakool

4 müüti viineritest, mis inimesi eksitavad

Vaatamata sellele, et Eestis süüakse aastas ligi 150 miljonit viinerit, levib endiselt viinerite kohta hulgaliselt müüte. Rakvere lihatööstuse tootekategooria juht Heli Sepp aitab murda levinumaid müüte ning annab soovitusi, millele tasub viinereid valides tähelepanu pöörata.

Millal sina viimati viinereid sõid? Statistika näitab, et aastas sööb keskmine eestimaalane 100 viinerit. See tähendab seda, et viineritel on jätkuvalt oma koht meie toidulaual. Olgu tegemist sünnipäevaroa või õhtusöögiga – viinerite tarbimine on viimastel aastatel olnud tugevas kasvutrendis.
Ometi on ka neid, kes teadlikult ei söö viinereid. Paljuski on selle taga ka müüdid, mis tegelikult juba ammu tõele ei vasta.

1. Viineritesse ei lisata liha – väär!
Rahva seas kahjuks kõige levinum väärarvamus, et viineritesse liha ei lisatagi, ei vasta absoluutselt tõele. Tegelikult on viiner klassikaline lihatoode. Keskmine Eestis müüdav viiner sisaldab vähemalt 50-60% liha, ent viimase aja trendid näitavad, et tarbijad eelistavad aina rohkem kõrgendatud lihasisaldusega viinereid, mida tuuakse turule järjest rohkem. Olenevalt retseptist on liharikastes viinerites üle 75% liha. Toodete valmistamiseks kasutatava liha maksimaalne rasva- ja sidekoe sisaldus on seadusega piiritletud ning kui sealiha rasvasisaldus ületab 30%, tuleb seda juba eraldi märkida kui “seapekk”. Samuti ei tohi liha sisalduse hulka arvestada kamarat – ka see peab olema pakendil eraldi välja toodud.

2. Viinerid on paksult E-aineid täis – väär!
Tegelikult eelistatakse tänapäeval toodete arendamisel võimalikult lihtsaid lahendusi kvaliteetse lihatoote saamiseks ning arvestatakse väga tarbijate ostueelistustega. E-ainetest kasutatakse vaid neid, millel on oma kindel roll korraliku viineri tootmiseks või heade maitse- ja konsistentsiomaduste säilimisel. Mõned aastad tagasi sisaldasid ligi pooled viinerid lõhna-ja maitsetugevdajat naatriumvesinikglutamaati. Praegu on enamus müüdavaid viinereid E621 vabad. Viinerite valmistamisel kasutatakse tihti looduslikku päritolu lisaaineid E406, E407, E322 või E440, mis on tegelikult vastavalt agar, karrageen, letsitiin ja pektiin. Näiteks on karrageen merevetikatest saadud aine, mida kasutatakse ilusa lõikepinna saamiseks. On olemas ka loodusidentsed E-ained, nagu näiteks askorbiinhape E300 või sidrunhape E330. Antioksüdanti askorbiinhapet kasutatakse näiteks kena roosa värvi hoidmiseks. E-vabade toodete eelistajatele on kauplustes olemas E-vabad lahendused. Näiteks Rakvere Lihakas Doktoriviiner ei sisalda kunstlikke E-aineid!

3. Viinerid teevad paksuks – väär!
Paljud kaalujälgijad pelgavad viinereid, pidades neid väga kaloririkasteks. Selline arusaam võib olla seotud esimese müüdiga, mille kohaselt arvatakse, et viinerid on tehtud kõigest muust kui lihast. Kui aga võrrelda tegelikkuses viinerite kalorsust teiste igapäevaste toodetega, siis näeme, et viiner ei olegi kõige kaloririkkaim toode. Kui 100 grammi viinereid sisaldab 221 kilokalorit, siis keskmise rasvasisaldusega (25-26%) juustus on juba 330 kilokalorit 100 grammi kohta ning 100 grammi maapähkleid annab koguni 570 kilokalorit.

4. Viinerid kaotavad oma populaarsust – väär!
Võib ka kohata arvamust, et viiner on minevikku kaduv nostalgiatoode. Tegelikult see nii ei ole, kuna viiner on endiselt oluline osa igapäevasest toidusedelist ̶ seda kinnitavad ka kõik müüginumbrid. Viinerite populaarsuse taga on tootjate poolt tarbijate eelistuse jälgimine. Tarbija on muutunud teadlikumaks toidu tervisele kasulike omaduste suhtes ja soovib üha enam infot toidu päritolu, koostisosade jms kohta. Viinerite valik on vajanud viimastel aastatel ka värskendust, mis arvestab turul toimuvaid trende ning nõudlust kõrge lihasisaldusega ning mõõduka rasva- ja soolasisaldusega toodete järele. Ka turul olevate viinerite sortiment on märkimisväärselt laienenud ning tarbijal on võimalik maiustada vägagi tervislike viineritega: vähendatud soola- ja rasva ning kõrge lihasisaldusega viinereid. Just viimaste tarbimine on püsinud viimastel aastatel püsivalt stabiilne, mis näitab, et iga inimene leiab enda eelistustele sobiva.