Lihakool

Inimesed kipuvad kiire elutempo ja infoülekülluse juures unustama, et toidu kvaliteedi puhul on tähtis osa selle päritolul. Eriti praegusel ebakindlal perioodil mõistab tavatarbija arvatavasti kõige enam, miks Eesti toidujulgeolekut tuleb tähtsustada ja miks kohalik toidutootmine vajalik on. „Peenutsemine supertoitude ja erinevate toidulisanditega ei ole üldse vajalik, kui süüa kvaliteetset sööki, mis pärineb siitsamast Eestist,“ avaldab personaaltreener ja Rakvere saadik Siim Kelner.

Tänapäeval on toitumine väga segaseks läinud ja inimestel on justkui arusaam, et mida keerulisem on roog, seda parem kehale. Personaaltreener lükkab selle väite ümber ning rõhutab, et inimene peab ise aru saama, mida ta toidu valmistamisel kasutab. Kodumaistest puu- ja köögiviljadest ning kohaliku tootja lihatoodetest söögi tegemine on piisav selleks, et toitumine oleks tervislik ja jätkusuutlik.

Siimu enda reegliks on, et kõik, mis Eestis kasvab toob ta maalt. „Soetan võimalikult palju köögi-, puu- ja juurvilju tuttavatelt ja pereliikmetelt, kes neid ise kasvatavad. Ülejäänud, mis puudu jääb, ostan poest. Liha on üks nendest, kuid valin ka selle puhul alati kohaliku tootja,“ räägib treener. „Lihas on minu jaoks oluline kõrge valgusisaldus ja madal küllastunud loomsete rasvade hulk.“

Kuidas kodumaine liha poes ära tunda?

Rakvere toodetel viitab kodumaisusele loomulikult brändi nimi aga ka märk Eesti Siga. Poes Siim enamasti jälgib, mis päritolumaa toiduasju ta ostukorvi paneb, kuid ta tunnistab, et võiks seda senisest rohkem teha. „Liiga spetsiifiliseks ma päritoluriiki uurides ei lähe, kuna üldiselt saab juba pakendikujundusest ja sellel olevatest tekstidest päris kiiresti aru, kas tegemist on kodumaise tootjaga,“ ütleb Siim

Ka teiste toiduainete puhul on Siimu jaoks väga oluline, et tooraine oleks kohalik. „Sellel on säilivusaeg lühem, mis tähendab, et ka toode ise on värskem. Mida kaugemalt toit tuleb, seda pikemad on tarneajad. Tänane olukord on tarbija jaoks vist parim näide mõistmaks, miks kohalik tootmine on oluline ja miks me seda toetama peame,“ sõnab Siim.

Riiklik järelevalve

Lihatoodete puhul on kohalikul tasemel tugevam kontroll ja järelevalve selle üle, mis tingimustes loomad kasvavad ning kuidas ning milline liha poeletile jõuab. „Tavainimene detailideni üldiselt ei süvene (ja ei peagi süvenema), millised nõuded on loomade ja viljade kasvatamisele seatud. Kuid info kättesaadavus on täna nii lihtne, et inimene saab soovi korral olla kursis, millised lisaained on lihatoodetes ning millistes tingimustes loomad kasvavad.“

Personaaltreener tõi ka välja, et just kohaliku eelistamine toetab kodumaist tootjat ja sisemajandust, millest me ise otseselt sõltume, eriti praegusel keerulisel ajal. Eesti suurima seakasvatajana tagab Rakvere selle, et Eesti inimesel oleks toit laual ka tänases eriolukorras. Loomad farmides vajavad igapäevast hoolitsust ning see omakorda eeldab töökäte olemasolu ka praegu. Nende inimeste turvalisuse ja hea tervise tagamine on niigi karmide hügieenreeglite juures praegu olulisem kui kunagi varem.

Siim lisab, et nende inimeste toetamisel on oluline osa ka tarbijal. „Sellepärast on ka minu jaoks väga oluline, et minu ostuotsused aitaksid panustada omade inimeste tegemistesse ja oleksid osa hea loomakasvatuse ja kvaliteetse tootmise arendamisest,“ ütleb Siim.

Kuidas suhtuda ekstreemsetesse dokumentaalfilmidesse?

Erinevad lihatööstust puudutavad dokumentaalfilmid on tehtud inimestele väga kergesti kättesaadavaks. Siiski ei kajasta need filmid reaalsust, vaid pigem toovad välja üksikud näited, kus kahjuks loomi päriselt kasvatataksegi nii nagu näidatakse. Kahjuks see väike hulk farme kannab negatiivse fooni üle üldsusele ja nendele, kes teevad oma tööd seadusi järgides ja vastutustundlikku loomapidamist silmas pidades.

„Tootja südametunnistusel on maksimaalselt pingutada selle nimel, et loomapidamine oleks täisväärtuslik, raiskamine minimaalne ning pakutav toode kvaliteetne,“ ütleb Siim. Ta lisab, et ka tarbija ise peab suutma kriitiliselt hinnata kaubavalikut poodides. „Liha kvaliteeti peaksid väärtustama tarbija ja tootja mõlemapoolselt. Mida tarbime, seda toetame,“ paneb Siim veelkord südamele.