Rein Remmelg
Rakvere tehase juht Rein Remmelg „Vigade tegemine on inimloomuses, ent neist tuleb õppida!“
Minu nimi on Rein Remmelg. Rakvere Lihakombinaadis alustasin tööd 02.01.2002 tootmisjuhina, seega täitus mul siin just 24 aastat tööstaaži (2026.aasta seisuga). Esimesed 15 aastat töötasin tootmisjuhina, misjärel juhtisin pool aastat Jelgava lihatööstust Lätis. See oli raskem periood, kuna pidin olema pere juurest eemal ning seda enam väärtustasin nädalavahetusi ja puhkust. Peale seda töötasin HKScanis grupi tasandil viis aastat protsessiinsenerina – sai arendatud protsesse ja leida sünergiat meie erinevate Baltikumi ja Skandinaavia ettevõtete vahel. Sel ajal tuli tööasjus ette palju reisimist. Seejärel õnnestus mul töötada aastajagu Baltikumi koristusjuhina ning aastal 2024 maandusin ringiga tagasi tootmisjuhiks. Novembrist 2025 töötan Rakvere tehase juhina ja võin öelda, et kogemusi ja teadmisi on mul piisavalt.
Mulle meeldib töö inimestega, nende motiveerimine ja orienteeritus lahenduste leidmisele – kuidas saab, mitte kuidas ei saa. Olen ise rohkem selline JAH inimene ja ootan seda ka oma kolleegidelt. Alati on kergem öelda EI, aga see ei pruugi edasi viia. Pigem tuleb analüüsida, mida meil on vaja teha selleks, et saame asjad ellu viia ja alles siis vastuseid anda. Mulle meeldib ausus ja olen seisukohal, et sõltumata probleemi suurusest, tuleb sellest kohe rääkida – sest mida hiljem see välja tuleb (ja tuleb nagunii), seda suurem on kahju! Inimloomuses on vigade tegemine, aga kui nendest õpitakse, et tulevikus neid vältida, siis asjad toimivad. Mitte kunagi ei tohi midagi eeldada. Selleks, et tänapäeval nö ree peal püsida, tuleb pidevalt ennast ja meeskonda täiendama läbi koolituste, seminaride, jne. Tuleb end hoida kursis maailmas toimuvaga – millises suunas liigub turg, mida on uut, et konkurentsis püsida? Väga tähtis on õige info liikumine, sest sellest sõltub otsuste kvaliteet.
Kunagi oli meie meeskonna moto (ja see kehtib ka praegu, kuigi inimesed on vahetunud) – õige kaup õigel ajal õiges kohas. Ühel jõuluüritusel tegime isegi selle kohta lipu ja kinnitasime oma nimedega. Aasta siis oli 2005. See lipp on praegugi minu kabinetis hoiul.
Minu kui juhi puhul ei kehti reegel, et lähed ülemuse kabinetti oma mõttega ja väljud sealt alati ülemuse mõttega – alati toimub arutelu, vaatame läbi plussid/miinused ning teeme otsuse. Sest inimesel, kes töötab päevast päeva asja sees, võivad olla ka paremad ja toimivamad ideed. Mulle meeldib kuulata, olen meeskonnamängija ja meil on ühine eesmärk.
Olen oma meeskonnaga väga rahul – olen alati öelnud, et peate oma valdkonda juhtima nii nagu see oleks teie enda ettevõte – ainult sel juhul liiguvad asjad õiges suunas. Samas peab tegema koostööd – nägema mitte ainult enda osakonda, vaid ka suuremat pilti, sest ettevõte on täpselt sama tugev kui on selle kõige nõrgem lüli.
Olen lõpetanud 1988. aastal Lähte Keskkooli (praegune Gümnaasium) Tartumaal. On huvitav näha kui kardinaalselt võivad muutuda mõtted noores eas. Kui lõpetasin 8. klassi, tahtsin minna meremeheks õppima, aga õpetaja soovitas jätkata keskkooliõpinguid, sest olin heade hinnetega õpilane. Keskkooli lõpus tahtsin minna EPA-sse metsandust õppima, kuid kahjuks iseenda lohakuse tõttu jäin esimesena sissesaanute nimekirjast välja ning pidin minema Nõukogude armeesse teenistust läbima. Enne ja peale seda töötasin veel Tartu Lihakombinaadis toidurasva sulatamise/pakkimise ja liha standardiseerimise osakonnas. Ilmselt sealt vist saingi armastuse liha vastu ja asusin aastal 1990 EPMÜ-sse lihatehnoloogiat õppima, mille lõpetasin 1995. Peale seda asusin tööle Valga Lihatööstusesse, kuna selle juht Elmut Paavel mind sinna tööle kutsus. Alustasin tööd tehnoloogina, siis meistrina ning lõpuks sealse tootmisjuhina. Valgas sai tööd tehtud 6,5 aastat, kui saabus aeg, mil Olle Horm tegi mulle pakkumise, millest oli raske keelduda – tulla tööle Rakvere lihatööstusesse – see on ju Eesti tööstuste lipulaev! Ja nüüd ma siin olen juba 24 aastat toimetanud!
Kui rääkida hobidest, siis meeldivad mulle väga rattasõit ja ujumine. Käisime oma seltskonnaga igal aastal rattamatkal „Ei saa me läbi Lätita“, kus nädalavahetusega sai läbi sõidetud ca 230-250km ning tutvutud huvitavate kohtadega. Samuti olen osalenud suuremal osal Roheliste jalgrattamatkadest (Roheliste Rattaretked – toim.). Aastatel 2021-2025 olin ka Rakvere linnavalitsuse majanduskomisjonis ja sellest aastast (2026) olen hariduskomisjoni liige.
Kui olin noor ja ilus, siis tegelesin ka õhtujuhtimisega, isegi paar pulma on läbi viidud. Ja loomulikult jõuluvana „töö“. Mul endal on kokku 4 last ja mul on ka 2 kasulast, kes kõik on juba täiskasvanud. Just siit kasvas omal ajal jõulumehe töö välja. Jõulumeest olen muuseas mänginud ka töökaaslastele.
Mulle meeldib väga grillida, mis tähendab, et peaaegu igal üritusel satun kuidagiviisi ikka grilli taha ja rahvale minu grillitud liha meeldib.
Jah, aeg on teinud oma töö:
Ühte ma teile ütlen – tööd ärge kartke! 😊