Personaaltreener annab nõu: Kas ja mida peale trenni süüa?
Paljud arvavad, et vahetult pärast trenni süües, on kulutatud kalorid kehas tagasi ja sportimine on korstnasse kirjutatud. Personaaltreener ja Rakvere saadik Siim Kelner lükkab selle müüdi ümber ning rõhutab, et lihas kasvab süües.
Küsides Siimult, kas peale trenni peab ilmtingimata sööma, on tema vastuseks kindel ning kategooriline „jah!“. „Kui kehas ei ole aminohappeid või mineraale, millest keha lihast ehitab, hakkab ta tegema seda iseenda arvelt. See tähendab, et inimene võtab küll kaalust alla, kuid mitte ainult üleliigse rasva, vaid ka lihaste arvelt, sest kehas ei ole piisavalt varusid uue lihasmassi loomiseks,“ selgitab Siim.
Mida pärast trenni süüa?
„Pärast trenni peaks toit olema valgu- ja süsivesikurikas. Süsivesik võib olla nii kiire kui aeglane – näiteks taine sealihatükk ja riis ning kõrvale mõni puuvili on väga toitev ja figuurisõbralik treeningjärgne toidukord,“ soovitab Siim. Kindlasti tasuks vältida rohke rasvasisaldusega toitu. „Pigem eelista rasvasemaid toite enne trenni, et keha jaksaks suurt füüsilist koormust taluda. Muidugi, kui on valida, kas süüa pärast trenni rasvane praad või mitte midagi, siis vali pigem praad,“ ütleb treener.
„Tegelikult tuleks toitumist vaadata laiemalt terve päeva peale, sest treeningjärgne taastumine sõltub väga palju ka sellest, mida on enne trenni söödud. Kui hommiku- ja lõunasöök on olnud pigem kergemad ja teed trenni alles õhtul, siis võib õhtusöök tugevam olla ja vastupidi. Lisaks on oluline hinnata ka treeningkoormust,“ selgitab treener. Seega jälgi, milline on sinu treeningkoormus ja milline on sinu toitumine kogu päeva jooksul.
Millal peab pärast trenni sööma?
Üldlevinud teadmine on, et tund aega pärast trenni võiks inimene süüa. „See ei ole kindlasti absoluutne tõde. Väga palju sõltub sellest, kas inimene on enne trenni söönud, mida ta enne trenni sõi, kui kaua ta treenis ja mis trenni ta täpsemalt tegi. Kuldne reegel ütleb, mida intensiivsem ja koormavam trenn on, seda kiirem peaks olema ka treeningjärgne amps,“ õpetab Siim.
Nii mõnegi jaoks kõlab tuttavalt olukord, kus kohe peale trenni võetakse riietusruumis ette toidukarp ja asutakse seda sööma. „Kui sa tead, et lähima tunni jooksul saad süüa korralikku sooja toitu, siis ei pea kohe garderoobis toidu kallale asuma. Kui saad aga hiljem süüa, siis võiks kohe peale trenni midagi kergemat ikkagi haarata. Näiteks on väga heaks vahepalaks kanafileeribad kastmega, mis on hea tervislik vahepala ja on lihtne käigu pealt süüa,“ soovitab Siim.
Kõigest hoolimata õiget ajaakent ei eksisteeri ja inimene peab oma keha ise kuulama. Kui kõht ikkagi otseselt tühi ei ole, siis ei ole mõtet süüa lihtsalt sellepärast, et mingid reeglid seda ütlevad.
Joo vett!
Korraliku toitumise kõrval on veel olulisem pidev vee joomine. „Kuumal päeval intensiivselt trenni tehes võib inimene higistada kehast välja 3 liitrit vedelikku. Kui inimene 3 liitrit kohe tagasi joob, siis pool sellest imendub kehasse ja pool jääb lihtsalt makku loksuma. See tähendab, et vett ei pea tarbima ainult trenni ajal ja pärast, vaid juba enne trenni,“ räägib Siim.