Personaaltreener selgitab: kui palju liha on tervislik süüa?

Liha on teada-tuntud proteiini ja vajalike mineraalide allikas. Ometi räägitakse palju sellest, et inimesed tarbivad liigselt punast ja töödeldud liha. Uurisime personaaltreenerilt ja Rakvere saadikult Siim Kelnerilt, kui palju liha on tervislik süüa ja mis on need olulised toitained, mis me lihast saame?

Kogused on individuaalsed

„Kindlat koguselist soovitust on väga raske anda, sest see on iga inimese puhul erinev. Iga toidukord ei pea kindlasti liha sisaldama ja põhimõtteliselt võiks teha ka lihavabasid päevasid. See aga ei tähenda, et lihast peaks täielikult loobuma,“ selgitab Kelner. „Üldiselt tasuks piirata kõrge rasvasisaldusega punase liha tarbimist, ehk mida vähem punasem ja mida rasvavaesem, seda parem,“ soovitab Kelner.

Liha puhul soovitab treener juhinduda reeglist, mida taisem tükk, seda parem füüsisele. „Väga hea on näiteks liha ja sõõriku toiteväärtuse vahet selgitada toidu termilise efekti abil. Keskmine lihatükk ja üks sõõrik on mõlemad ümmarguselt 300 kalorit. Liha püsib kehas palju kauem, kuna keha seedib seda aeglasemalt, seega püsib ka kõht kauem täis. Selleks, et lihatükk ära seedida, peab magu ja soolestik vaeva nägema, et sellest üldse mingit toitaineid kätte saada. Ehk keha kulutab kaloreid selleks, et seedida ära see liha, mille inimene sisse sõi. Saiake seedub ruttu ja keha ei kuluta selleks väga kaloreid ning üldiselt ladestub sealt saadav rasv kehasse laiali,“ selgitab liha kasulikkust Kelner.

Seega on kalorite kõrval palju olulisem see, mida inimene sööb ja mis selle toiteväärtus on.

Olulisemad toitained on valk ja B-vitamiin. Mis veel?

Lisaks mainitule saab lihast ka rauda. „Inimestel, kes vähe liha söövad või üldse ei söö, võib rauapuudus kergemini tekkida. Nemad peavad otsima selliste toitainete kättesaamist mingist muust toidust,“ ütleb Kelner.

Lihasöömine ei aita ravida rauapuudust. „Lihatarbimine üksnes ennetab madalat raua taset, aga kindlasti ei ravi seda. Madala rauataseme puhul peaks inimene kindlasti kontakteeruma arstiga, kes teeb vastavad analüüsid ja määrab vajalikud ravimid, et tase jälle normaalseks saada. Samuti ei pea ilmtingimata tarbima punast liha. Üldiselt aitab igasuguse liha tarbimine vaheldumisi rauapuudust ennetada ning üleüldine mitmekesine toitumine aitab vajalike vitamiinide koguse kehas tasakaalus hoida,“ ütleb Kelner.

Sarnaselt on ka valgu puhul. Inimestel, kes liha ei söö, on valke palju keerulisem kätte saada, mille tõttu nad ka tarbivad mingeid toidulisandeid. Sellega ei taha treener öelda, et inimesed, kes liha ei söö peavadki mingeid toidulisandeid tarbima, vaid nad peavad leidma lisavõimalusi teiste toitude näol, et vajalikud valgud kätte saada.

Kas lihas kasvab, kui liha ei söö?

Ideeliselt saab lihast kasvatada ka liha söömata. „Kui inimene ei söö liha, aga sööb päevas näiteks palju muna ja piimatooteid, siis kasvab lihas ikka. Selliselt süües peaks inimene kindlasti jälgima ka seda, et söödavast toidust saaks ka vajaliku raua koguse,“ ütleb Kelner.

Samuti saavad ka need inimesed lihast kasvatada, kes üldse midagi loomset ei tarbi, aga nemad peavad juba väga hoolikalt läbi mõtlema, mis on need toiduained, kust nad saavad piisavalt palju proteiini.

Keha ei tee suurt vahet taimsel ja loomsel proteiinil.

Personaaltreeneri sõnul ei tee keha otseselt vahet taimsel ja loomsel valgul. „Valgud on taimsete ja loomsete aminohapete kogum. Mõlema valgu puhul on lihtsalt aminohapete kombinatsioon erinev. Inimese kehas on 9 erinevat asendamatut aminohapet, mis tähendab, et neid ei saa inimkeha muudest ainetest endale ise sünteesida ja neid peab omandama toidust. Seega seisnebki peamine vahe selles, et loomset toitu tarbides saab inimene olla kindel, et saab sealt kõik vajalikud aminohapped kätte,“ selgitab Kelner.

Kõige olulisem aminohape on leutsiin. See vastutab valgusünteesi käivitamise eest kehas. „Taimsetes valkudes on leutsiini sisaldus madalam ehk taimset valku peaks inimene suuremas koguses sööma, et saada sama kogus kätte, mis loomse valgu puhul. Näiteks, 25 g vadakuvalgu kohta tuleks võtta 30 või 40 g sojavalku, et saada sellest sama koguse aminohappeid, mis loomsest valgust. Seega on asendamatute aminohapete sisaldus loomsetest oluliselt kõrgem.“

Kokkuvõttes on treeneri soovitus, et inimene võib süüa ükskõik mida, kuni ta toitub mitmekesiselt ja teab, et ta saab vajalikud toitained söödavast toidust kätte. „Mida mitmekülgsem menüü, seda kindlam võib inimene olla, et ta saab kõik vitamiinid ilma toidulisanditeta kätte,“ ütleb Kelner.