Baltikumi suurim seafarm EKSEKO tähistas 50. sünnipäeva ning jagas kolleegipreemiaid

27. juuni 2024

Vähesed teavad, et Eesti suurima seafarmi EKSEKO nurgakivi pandi juba kuupäeval 13.08.1971 ja 9.mail aastal 1974 sündis esimene põrsas. Eksperimentaalne Sealiha Tootmise Kombinaat (EKSEKO) oli Nõukogude ajal Viiratsis tegutsenud põllumajandusettevõte, täisnimega J. Gagarini nimelise Näidissovhoostehnikumi Eksperimentaalne Sealihatootmise Kombinaat.

Viljandi lähedal asuv EKSEKO on nii Eesti kui terve Baltikumi suurim seafarm siiani. 1993. aasta novembris muudeti see eraettevõtteks AS Ekseko. EKSEKO-le kuulus Eesti suurim, kuuekorruseline sigala, mis oli ette nähtud 54 000 seale ja EKSEKO esimene direktor oli teeneline zootehnik Vello Tire. Kombinaati autasustati ordeniga “Austuse märk”.

Võib öelda, et EKSEKO koosneb kahest osast – nuumamaja (6 korrust) ja põrsatootmine (katuse all ca 8 ha). EKSEKO süsteem toodab aastas umbes 220 000 siga, Eksekos kohapeal on sigu igapäevaselt umbes 45 000. Hetkel töötab EKSEKOs ja välisfarmides 165 töötajat.

50.SÜNNIPÄEVA TÄHISTATI SUUREJOONELISELT

EKSEKO pidas juubelit 7.juunil imeilusas ja retrohõngulises Vaibla puhkekeskuses, mis asub Võrtsjärve ääres. Priit Dreimann, Maag Eesti algtootmise ja loomade varumise direktor iseloomustab pidu täiesti võrratuna! „See oli EKSEKO enda inimeste poolt ja auväärsel põhjusel korraldatud pidu. Peale tööpäeva lõppu viis tellitud transport töötajad kohale, kusjuures „suured juhid“ nagu mina ja Kalev veeretati peo alguseks sihtpunkti mossega ja meil oli eriti karvase rinnaga autojuht! 😊 Mõned saabusid peole ka retromasinatega. Peale meeleolukat sissejuhatust tegime kõhule pai, põhikomponendiks ajastutruu äädikamarinaadis šašlõkk. Seejärel pingutasime ajusid mnemoturniiril (kõik küsimused olid loomulikult seotud EKSEKOga) ja pidasime maha korraliku köieveo. Õhtu tippsündmuseks oli Kult Toomase kolleegipreemiate jagamine, kus 50% tulemusest andis rahvahääletus ja 50% luges žürii arvamus (nagu Eurovisioonilgi). Mina olen täitsa sillas, väga äge pidu oli! Organiseerimisel anti mulle jõukohane ülesanne – tuua kohale šašlõkk (ääremärkusena – sain sellega hakkama!)“

Priidu sõnul oli peo õhkkond sõbralik ja meeleolukas ning kõik külalised soovisid oma riietusega ajastut tabada. „Sooviksin tänada kõiki sel meeldejääval üritusel osalenud inimesi! Ilma teieta seda pidu ei oleks olnud, ilma teieta ei oleks EKSEKOt! Hoidke edaspidigi seakasvatuse lippu kõrgel! Minu eriline tänu ka peo organiseerijatele – te olete lahedad!“

RETRO JA HEA SELTSKOND

Kalev Korbun, Rakvere Farmid AS seakasvatusdirektor, on EKSEKOt juhtinud 4 aastat. „Meie kõigi tähtis päev, EKSEKO juubeliüritus, toimus endises Lõuna Kõrgepingevõrkude suvilas, mis praegu kannab Vaibla puhkekeskuse nime. Kogu peo ja mängud korraldasime ise ning DJ rollis oli meie tehnikajuht Tiit Lemsalu alias „Pähklisalu“, kes keerutas vinüülplaate. Kauakestvate kiiduavalduste saatel kuulati direktori kõnet 😊.“ Stiiliformaadiks oligi aasta 1974 – kas selle aja hipistiil või kolhoosniku outfit, eks igaüks sai ise valida, kuid kaasa lõid kõik osalejad ja peol leidus maru vahvaid kostüüme. Selles osas oli juba nädalaid enne üritust oli töötajate seas palju elevust. Tagasiside peole oli hästi positiivne ja eriti üllatas selline vibe meie uusi töötajaid, kes alles viimase aasta jooksul kollektiiviga on liitunud. Kindlasti peab mainima, et tantsiti peo esimestest akordidest kuni viimase noodini!“

Ka Kalevi sõnul oli õhtu tipphetkeks Kult Toomase nimeliste kolleegipreemiate jagamine. „Meie töötajad väärtustavad ja hoiavad üksteist väga. Arenguvestluste käigus on välja toodud EKSEKO hea tööõhkkond, ka minu kui juhi jaoks on oluline, et tööle tullakse rõõmuga. Võin ise öelda, et on vinge kui mul on sünnipäev või naasen puhkuselt, ootab mind alati mingisugune töökaaslaste tehtud üllatus. Olgu selleks siis retrostiilis ümber kujundatud kontor koos stiilipuhaste trükimasinate ja muu seesugusega või märkmepaberitega kleebitud kontoriuks, millel erinevad soovitused…“ muigab ta. Aga millised on EKSEKO järgmised suuremad ja väiksemad plaanid? „Hetkel kaunistavad ja remondivad neli Viljandi Kutseõppekeskuse praktikanti meie töötajate puhkeruume, loodame peatselt seintelt lustakaid maalinguid leida. Suvel tuleb meile mitmeid veterinaarassistentide praktikante, samuti toimetab farmis Maaülikooli veterinaariatudeng Eliise, kes kirjutab sellest ka lõputöö. Märtsikuus oli loomakasvatuse praktikal neli Olustvere kooli õpilast ja mitmendat nädalat on praktikal Viljandi Kutseõppekeskuse IT õpilane. Meie jaoks on noored tulevik ja tahame anda endast kõik, et rohkem noori leiaksid tee loomakasvatuse juurde, sest see on kaasahaarav ja põnev!“ tunneb Kalev uhkust. EKSEKO-le soovib ta samuti nooruslikkust ja innovaatilisust, sest kindlasti ollakse tegijad ka tulevikus. „Meie töötajatele soovin üle kõige, et neil oleks sära silmis ja süda õige koha peal!“

EKSEKO KOHANDAB AMETIKOHTI LÄHTUDES INIMESTE TUGEVUSTEST

Kui küsida Rakvere Farmid AS personalijuht Kaja Kuusilt kuidas EKSEKO 50.juubeli organiseerimine sujus, vastab ta mängleva kergusega: “Pidustuste organiseerimine käib meil väga lihtsalt, sest meile lihtsalt meeldib kõike korraldada. Idee autoriks oli Gertrud ja niinimetatud tegevkorraldustiim on meil samuti juba aastatega paika loksunud. Lisaks jaotasime ära, kes pildistab, kes on baaridaamid, jms tegevused. Meil Rakvere Farmides ei ole kunagi teemaks, et kui midagi on vaja korraldada, siis peaksime inimestele peale käima, et „kuulge tehke nüüd midagi ja aidake“, vaid kätemeri on juba eos õhus, enne kui jõuad küsidagi, mis on maru äge! 😊 Viperusi peo korraldamisel vist ei esinenud, välja arvatud asjaolu, et raamisime aukirjad enne ära, kui nimed said peale kirjutatud. Kõik need korraldamised on olnud suhteliselt pingevabad ja kui mingi takistus esinebki, lahendame selle jooksvalt ja koostöös,“ on Kajal hea meel. „Rääkidest juubelipeost, siis mulle hästi meeldis, et direktorid sõidutati peole ajastule kohaselt 70ndatest pärit autoga, millest nad ise midagi enne ei teadnud ja mille salaja kohale toomine oli omaette üritus. Väga emotsionaalne oli kolleegipreemiate jagamine – inimestele tähendab tunnustus palju ja kõik, keda tunnustati, väärisid seda täiega.“

Kajal on raske välja tuua konkreetseid parimaid mälestusi EKSEKOs töötamisest, kuid koostegemise rõõmu on tema sõnul palju, „Näiteks jõulupakkide jagamisest on meil saanud väga lahe traditsioon – tõmbame väravamajale tulukesed külge, päkapikukostüümid selga ja inimesed on vabatahtlikult mõne salmi või laulu selgeks õppinud, millega pakk välja lunastada. Või näiteks tehnikaosakonna eestvedamisel organiseeritud jõulumatk RMK lõkkeplatsile, kus tuled särasid, vorstid olid vardas ja after ski hitid mängisid ning rahvas lihtsalt tantsis lumises metsas. Ligi neli aastat tagasi tulin siia omast arust personalitööd tegema, aga siis ühel hetkel leidsime end äkki Karl-Erik Taukarile seakasvatusest rääkimas 😊 Sellised ägedad asjad annavad igapäevatööle palju juurde! Vahel on raske ka, aga õnneks on mul head kolleegid, kelle peale saan alati kindel olla ja kellega üksteist alati toetame,“ sõnab ta entusiastlikult.

Kaja sõnul kiidavad töötajad EKSEKO head õhkkonda ja tunnetust, et nende arvamus päriselt ka loeb. „Plussidena tuuakse välja arenguvõimalusi ja tegutsemisvabadust. Meie värbamistaktika on natuke teistsugune – me ei vaata nii rangelt ametijuhendit ja ei otsi selle järgi inimest, vaid püüame head tegijad paati saada ja kohandame töökohti inimeste tugevuste järgi. Eksekos töötavad ägedad inimesed, kes armastavad loomi. Kui meil mõned aastad tagasi oli mure, et järelkasvu ei tule, siis nüüd seda muret enam pole. Suhtleme aktiivselt Eesti Maaülikooliga, korraldame loomakasvatustudengitele mitu korda aastas seakasvatuse õppepäevi, kus meie inimesed on lektoriteks ja tudengid saavad vaadata EKSEKO farmi ka seestpoolt. Maaülikooli loomakasvatuse õppetooli reklaamnäod on meil tööl, kooli õppejõud ja rektor elavad meie tegemistele sotsiaalmeedias aktiivselt kaasa. Hetkel tunneme, et saame tulevaste loomakasvatajate koolitamisel juba päris palju kaasa rääkida. Lisaks suhtleme aktiivselt Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli, Järvamaa Kutsehariduskeskuse ja Viljandi Kutseõppekeskusega. Meie eesmärk ei ole vanemaid kolleege noorte vastu välja vahetada, vaid tagada, et siin töötaksid inimesed, kes on heas mõttes uudishimulikud ja uuendustele avatud. Hindame väga vanade olijate teadmisi ja õpetussõnu! Personalitöö kõrvalt panustame palju tööandja turundusele ja enda tegemiste näitamisele. Meile endile meeldib siin töötada, see paistab välja ja on ilmselt parimaks reklaamiks üldse!“

MIS ON KULT TOOMASE KOLLEEGIPREEMIA?

Kult Toomase nimelisi kollegipreemiaid annab EKSEKO välja teist aastat, mitterahaline preemia seisneb karikas ja tunnustuses. Tegu on toreda traditsiooniga, millel kategooriaid sel aastal kokku 9. Muuseas, Kult Toomas oli EKSEKO kõige esimene kult, kellel on EKSEKOs lausa oma mälestuskivi.

Võitjate selgitamisel tulevad pooled hääled rahvahääletuse tulemusest ja pooled komisjonilt. Selle süsteemi mõte on, et inimesed ise valivad parima kolleegi, parima mentori, jne. Komisjoni hääl on vajalik selleks, et tulemus ei oleks niiöelda kallutatud (et iga osakond näiteks iseenda poolt ei hääletaks ja lõpuks ei läheks võidud ainult kõige suuremasse osakonda). Põhikategooriad on samad, erikategooriad võivad aastate lõikes muutuda. Sel aastal võitsid Kult Toomase kollegipreemiad järgmised EKSEKO vinged ja hinnatud töötajad:

• Aasta tiim – Lutsu farm
• Aasta tiimijuht – Jaan Grents
• Aasta taustajõud – Gunnar Sülla
• Aasta ükssarvik – Ragnar Suigusaar
• Aasta mentor – Gertrud Iila
• Aasta kolleeg – Aadu Petrov
• Staartöötaja – Anne Ots
• Parim meeskonnamängija – Silja Ilves
• Aasta innovaator – Mihkel Männisalu