Rakvere ja Talleggi uued PET plastist viilupakendid aitavad plastikul ringlusesse jõuda

17. mai 2023

Baltikumi suurimad lihabrändid Rakvere ja Tallegg alustasid aprillikuus viilutoodete ehk sinkide ja vorstide viimist väiksematesse 100-grammistesse pakenditesse. Investeering uude viiluliini tähendab, et viilutooteid on võimalik pakendada PET plastist pakendisse, mis on ümbertöödeldavad ja vähendavad seega oluliselt plasttoodete mõju keskkonnale.

„Vähesed teavad, et pärast viilupakendi esmast avamist on soovituslik tarbida toode ära 48 tunni jooksul, olenemata sellest kas pakend on taassuletav või mitte, sest siis on toode kõige värskem ja oma parima kvaliteedi juures. Sel põhjusel panime ka igapäevased viilutooted väiksemasse 100-grammisesse pakendisse, mis on kindlasti selle aja jooksul reaalselt ära tarbitav kogus,“ selgitas Rakvere ja Talleggi Baltikumi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus.

Iga Eesti inimese kohta tekib kodumajapidamistes aastas keskmiselt 61 kg toidujäätmeid, millest toidukadu moodustab 42% ehk 26 kg. Laik-Lõhmuse sõnul ongi 100-grammise paki üheks eeliseks see, et ka ühe või kahe leibkonnaliikmega pere sööb selle paki ühe või kahe hommikuga tühjaks ning toiduraiskamist on vähem. Ta selgitab, et eesmärk ei ole inimesi panna mahtu ostma, vaid pakkuda parimat kvaliteeti ja maitset ning vastavalt pakendi suuruse vähendamisele on tehtud muudatusi ka toodete hinnastamise poliitikas. Väiksema pakendi taga on madalama hinna argument.

„Eesti keskmine perekond viskab toidukaona aastas ära umbes 180 euro väärtuses toitu (lastega leibkond isegi umbes 220 euro eest aastas). Kokku raiskavad Eesti pered aastas toitu 97 miljoni euro väärtuses. Kui enne maksis näiteks pakk Talleggi kanafileesinki umbes 2,19€, siis nüüd maksab uus ja väiksem 100 grammine pakk 1,25€.“ Laik-Lõhmuse sõnul on madalam hind ka igati loogiline, sest pakend ise on väiksem ja toodet on vähem.

Ainult plasti vähendamisest ei piisa, tegeleda tuleb ka selle edasise saatusega.

Janne Laik-Lõhmus toob välja, et plastik on toidutööstuses vaieldamatult parim ja ainuke materjal, mis aitab tagada toidu kvaliteedi ja säilivuse. „Seega ei saa me sellest täielikult loobuda, vaid peame samaaegselt kindlasti tegelema ka plastiku edasise saatusega. Siinkohal on väga tore tõdeda, et eestlane on kodumajapidamises üha aktiivsem jäätmete sorteerija ja aitab sel moel ka PET pakenditel uuesti ringlusse jõudmiseks õigesse kohta jõuda.“

Mis on traditsioonilise plastiku ja PET plasti vahe? „Traditsiooniline komposiitmaterjalist plastik on üksnes taaskasutatav ehk selle edasine saatus on põletamine. PET plast (maakeeli monoplast) on õhem ja ringlusse võetav, seega õige sorteerimise korral leiab pakend uue elu mingi muu eseme näol,“ kirjeldas Laik-Lõhmus ning lisas, et ringluse tekkimiseks on vaja järgmisi samme riigilt, kes peab looma jäätmemajanduse, mis võimaldaks jäätmete ja monoplasti ringlemist.

Lisaks viilutoodete pakendi välja vahetamisele panustab Rakvere ja Tallegg igapäevaselt brändide keskkonnasõbralikkusesse uute lahenduste otsimise näol. Alates 2017. aastast on ettevõte plastiku tootmist vähendanud 210 tonni võrra ja ringlusse võetavad pakendid aitavad sellele jõudsalt kaasa.