EST

Lihakool

Teadlane õpetab: 4 nippi, kuidas poes kvaliteetset sealiha valida

Sealiha on eestimaalaste seas üheks armastatuimaks lihaks, aga selle kvaliteedis ollakse siiski kahtleval seisukohal. Kuidas poeriiulite vahel laia tootevaliku juures hinnata sealiha kvaliteeti ja panna ostukorvi see kõige parem toode? Maaülikooli Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli lektor Kristi Kerner jagab lihtsaid nippe, mille järgi tarbija saab lihakvaliteeti toidupoes hinnata.

  1. Loe etiketil toodud infot

Erinevates riikides toodetud liha kvaliteet on erinev. Tarbijana ostuotsuseid tehes ja kvaliteetse liha saamist kindlustades, on oluline lugeda etiketil toodud infot. Värske, jahutatud kui ka külmutatud sea- ning  lamba-, kitse-ja kodulinnuliha  puhul on seadusest tulenevalt pakendil nõutud välja tuua riik, kus loom on sündinud, kasvanud ja tapetud. Sel juhul kui näiteks siga on sündinud, kasvanud ja tapetud samas riigis, siis pannakse pakendile üks päritoluriik. Näiteks tuuakse seda välja Rakvere värske sealiha pakendil nii „Päritolu: EESTI“.

  1. Eelista kodumaist

Eesti sealiha kvaliteediga võib rahul olla, tihti on see importlihast kvaliteetsem. Kodumaine liha on alati värskem, saame osta jahutatud liha külmutatud asemel. Lisaks põhjustavad pahatihti loomade transport ja pikad vahemaad neile suurt stressi, mida aga Eestis lühikeste vahemaade ning heade pidamistingimuste tõttu loomad taluma ei pea. Seetõttu on ka loomad stressivabamad ja liha kvaliteetsem.

  1. Pööra tähelepanu liha värvusele ja õrnusele

Liha õrnust saab hinnata ka visuaalselt peale vaadates. Kuigi arvatakse, et hele liha on õrnem kui tume liha, siis tegelikult sisaldab heledam liha rohkem vett. Hilisemal termilisel töötlemisel (nt küpsetamine, praadimine, grillimine) kaotab ta palju vett ja muutub tuimaks. Tumedam liha on mahlakam ja õrnem.

  1. Tunne huvi looma pidamistingimuste vastu

Kvaliteetse liha saamisel on oluline osa ka kasutataval söödal ja loomade söötmisel. Näiteks avaldab liha õrnusele mõju ka loomade toitumus. Hästi söödetud loomadel on vähem sidekude ja rohkem lihaskude.

Väga suurt tähelepanu pööratakse Eestis ka loomade heaolule, mida reguleerivad Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud loomapidamisnõuded. Näiteks on kehtestatud eraldi  Põllumajandusministri määrus nr 80, mis sätestab nõuded sigade pidamise kohta. Kuna farmer tahab oma toodangut müüa, siis pöörab ta suurt tähelepanu nii tasakaalustatud söödale kui ka headele pidamistingimustele.