Janno Tatar

Ekseko seafarmi tööjuht Janno Tatar peab oluliseks praktika rolli ettevõttes

„Mulle meeldib Eksekos töötada, sest minu töö pakub mulle väljakutseid,“ ütleb Viljandimaal asuva Ekseko seafarmi seemendusosakonna tööjuht ja endine praktikant Janno Tatar. Ta kiidab oma kolleege ja käib isegi vabal ajal nendega kalal.  

Töökuulutuse, et Eksekosse vajatakse tööjuhti, leidis Janno alles suhteliselt hiljuti, aastal 2021. Erialaselt tal varasemalt sellise ametikohaga kokkupuudet ei olnud, kuigi Vana-Võidu Kõrgemas Põllumajanduskoolis (nüüdne Viljandi kutseõppekeskus) sai loomakasvatust tudeeritud. „Üleminekuajal oli seal õppekava nimega loomakasvatus ja talumajapidamine. Peale kooli lõpetamist töötasin küll mõnda aega veisekasvatuses, kuid enne AS Rakvere Farmidesse tööle tulemist pärines vahepealne töökogemus hoopis teisest valdkonnast,“ jutustab Janno, kes on põgusalt töötanud ka Saaremaa lihatööstuses. „Enne Eksekosse tööle tulemist teadsin ettevõtte nime, kuid ei midagi rohkemat ega seda, et siinsed brändid Rakvere ja Talleggi näol just selle emaettevõtte ridadesse kuuluvad. Mõeldes Eksekos töötamisele võin kindlalt öelda, et olen saanud väga palju tõesemat ja realistlikku, positiivset infot lihatööstuse kohta, rääkimata töökogemusest. Pisut kahju on tõdeda, et inimesed siiani ei tea, et meie sead kasvavad Eestis ja Rakvere lihatoodang on eestimaist päritolu. See eksiarvamus on visa tekkima, kuna kuulusime pikalt Soome kontserni alla. Seega ise toidupoes tooteid valides eelistan ikka Rakvere toodangut, kui vähegi võimalik,“ sõnab ta.

Eksekos tööd alustades olid Jannol esmamuljed juba taskust võtta, sest kunagise koolipraktika läbis ta justnimelt seal. „Taust ja info olid teada, mistõttu ei olnud minu jaoks tegu täiesti uue kohaga. Muljed olid positiivsed ja ootasin tööle hakkamist väga! Suur osa sellest oli tänu juhtkonnale, siinkohal ei saa kuidagi Kalev Korbuni nime mainimata jätta, kes on tõsiselt meeldiv ja sõbralik inimene ning hea juht. Ekseko farmi suurus mind samuti ära ei ehmatanud, kuna kooliajast olid praktikamälestused olemas.“ Janno sõnul võiks praktikante farmides rohkem olla, neid napib. „Tahaks teadmisi ja õpetussõnu edasi anda. Eks sigade Aafrika katk ja koroonaviiruse levik on oma töö teinud, raske on praktikavõimalusi luua kui farmidesse pääsemine on täiendavate ohutusnõuete tõttu keerulisem. Seda viga hakkame nüüd parandama!“ 

Igapäevaselt juhib Janno 13-liikmelist meeskonda, mõni renditöötaja siia-sinna. „Minu töö on osakonna juhtimine – töögraafikute koostamine ja jälgimine, üldiste tegemiste ja ettevõtmiste organiseerimine osakonnas, tulemuste eest vastutamine, igapäevatööde sujumise jälgimine, kõikvõimalike probleemide lahendamine, (pikaajaliste) plaanide ellu viimine, erinevate ideede ja ettepanekutega arvestamine ja meile parimate lahenduste leidmine. Tööpäevad on kõik erinevad. Minu tööpäev algab enamjaolt kell 08:00, ent eelistan tööle tulla veelgi varem, et saaksin omaette rahulikult kõik eelseisva läbi mõelda.“ 

Janno tõdeb, et talle väga meeldib Eksekos töötamine, kuna töö pakub talle väljakutseid. „Ma ei ole varasemalt juhtival kohal töötanud ja inimeste juhtimine on minu jaoks põnev. Iga päev on erinev, küsimused ja probleemid, mida vaja lahendada, on uued. Töö inimestega on väga meeldiv. Oma juhtidega olen väga rahul, nad on tõsiselt toetavad. Ka oma alluvatega olen väga rahul – tegu on oma ala spetsialistidega ja hea meeskond on väga oluline.“ Uurides Jannolt, kas AS Rakvere Farmidel on talle ka arenguvõimalusi pakkuda, näiteks liikumist järgmisele tasandile, arvab ta, et see võib teoreetiliselt küll kõne alla tulla, kuid praktikas raskeks osutuda. „Inimesed väärtustavad Eksekos töötamist ja jäävad oma positsioonidele siiski võimalikult kauaks pidama,“ ütleb ta. Ühtlasi tunnistab Janno, et pole teinud pikaajalisi või ambitsioonikaid plaane, kuna on Eksekos siiski pigem uustulnuka rollis ja praegusel ametikohal tööd jagub. „Töökeskkonna ja tehniliste lahendustega olen rahul, asjad lähevad järjest paremaks. Tehnikaosakonna töötingimused on head, meil on uus juht kes viib parendusi ellu. Kui lähimatest kolleegidest rääkida, siis meil on siin kak tööjuhti veel, kellega oleme samal redelipulgal. Kuigi oleme täiesti erinevad, saame omavahel hästi läbi ja edukalt suheldud. Leian, et nad saavad oma tööga väga hästi hakkama ja oleme üks meeskond.“

Pärides vajalike isiksuseomaduste kohta, mis tema ametikohal kindlasti vajalikud on, jääb Janno mõtlikuks ja sõnab siis: „Hea suhtleja peab olema! Kuna inimesed on väga erinevad ja osakondi on mitmeid, peab kõik toimima ühtse meeskonnana. Kindlasti läheb minu töös vaja konkreetsust, kapriisidele ei tohi järgi anda. Arvan, et juhina ei saa läbi vaid pehmete loomuomaduste toel. Erialast loomakasvatuse tausta ma oma ametis kohustuslikuks ei pea, ilmselt saaks ka ilma, kuna kõiki teadmisi ja oskusi saab ka siitsamast Ekseko juhendajate tugeva käe alt. Mõningad teadmised ja kogemused tulevad kindlasti kasuks, et ei peaks päris nullist alustama. Kes ikka siga näinudki pole, siis selle jaoks saab kõnealune amet väga keeruline olema,“ mõlgutab Janno mõtteid ja ütleb, et tänapäeval kahjuks neid inimesi ikka leidub, kes pole siga näinud. „Kui suvisel Eestimaal ringi sõites võib lehmi ikka karjamaal söömas näha, siis siga on juba keerulisem leida. Et noori teemasse meelitada, oleks vaja loomakasvatusettevõtteid ja nende tausta avada – nende tööd-tegemised võiksid  meediast rohkem läbi käia, lisaks on kindlasti oluline praktika- ja tutvumisvõimaluste pakkumine. Iga inimene, kes meil Ekseko seafarmis käib, viib oma nägemuse väljapoole ja jagab seda teistega. Loodetavasti äratab see inimestes huvi. Hetkel kehtivad ohutusnõuded ei võimalda meil Eksekos ekskursioone korraldada, kuid seegi oleks hea võimalus oma tegemisi kajastada,“ pakub Janno lahendustena välja.

„Minu peamiseks hobiks on harrastuskalapüük ja on suur rõõm, et meil Eksekos on teisigi kalamehi. Kalastamisega olen tegelenud kümne aasta ringis,“ räägib Janno ja ütleb, et väljaspool tööaega jääb eraeluks aega küll. „Talviti käin kalal nädalavahetustel, suvel on rohkem kalapüügirõõmu. Töö tõttu oma elu kindlasti elamata ei jää,“ tunneb ta heameelt.