Kristjan Reino
Lapsepõlvetalust õpetajarolli
„Inimestele on üha tähtsam, kust nende toit tuleb ja kuidas seda toodetakse“, ütleb Järvamaa Kutsehariduskeskuse (JKHK) loomakasvatuse õpetaja Kristjan Reino, kes on kutseõpetajana töötanud neli aastat. Tema armastus loomade vastu pärineb lapsepõlvest – nimelt on Kristjan ise talus sündinud ja loomade keskel üles kasvanud. Kooliõpingute ajal nähti temas loogilise jätkuna potentsiaali ka õpetajarolli omandamiseks, et teemat teistelegi edasi anda ja nii alustaski Kristjan 2018. aastal õpetajatööd. „Huvi loomade vastu on mul olnud nii kaua kui mäletan,“ meenutab Kristjan. Kuna veisefarme oli juba üksjagu läbi käidud, otsustas ta praktikale minna Maag Eesti AS tütarettevõttele AS Rakvere Farmid kuuluvasse Ekseko seafarmi Viljandimaal. „Seisan selle eest, et kutsekeskhariduse baasil põllumajandustöötaja eriala omandavad õpilased saaksid õpingute ajal ka teisi loomaliike peale veiste tundma õppida, sest hetkel on suund rohkem veiste peale läinud,“ tõdeb ta ja ütleb, et huvi on ka seakasvatuse vastu. Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel juhtus ta kokku AS Rakvere Farmide seakasvatusdirektori Kalev Korbuniga, kellega vesteldi seakasvatuse elust-olust ning arutleti JKHK seakasvatusõppe üle. „Kuna kutseõpetajana pean aeg-ajalt stažeerimas käima, siis tuligi mõte, et miks mitte teha seda Eksekos? Kõiki bioohutusalaseid ja ettevõtte muid reegleid täites polnud Eksekosse minek üldse raske, samuti sain sealse kollektiivi poolt väga sooja vastuvõtu osaliseks,“ tunneb ta heameelt.
Stažeerimise pikkuseks oli viis päeva, iga päeva veetis Kristjan erinevas osakonnas. „Alustasin kuldijaamast ja lõpetasin nuumaosakonnaga. Osalesin iga osakonna igapäevatöödes ja toimetustes, et saada aru elust sigalas ja sealsetest töödest. Kõik inimesed olid väga toetavad ning jagasid õpetussõnu igal sammul,“ peab ta praktikat igati kordaläinuks. „Eredamaid hetki on raske välja tuua, kuna kõik päevad olid nii huvitavaid töid-tegemisi täis. Tundsin end kui laps kommipoes! Kuldijaamas oli muidugi väga põnev kohtuda sellise võimsa loomaga nagu seda on kult. Müts maha nende naiste ees, kes peavad kultidega igapäevaselt tegelema! Igaüks seda kindlasti ei suuda. Meeldejääv oli ka emisele sünnitusabi andmine.“
Kristjani arvates on Eksekol hea võimalus seakasvatusega seonduva õppetöö läbiviimisele kaasa aitamiseks, kuna tegemist on siiski suurima seakasvatusega Eestis. „Arvestades hetkeseisu usun, et koostöö osapoolte vahel tuleb tegus ja viljakandev. Sealiha on endiselt eestlaste toidulaual esikohal, võrreldes teiste lihaliikidega. Tuleb edasi tegeleda toodangu kvaliteedi tasemel hoidmisega, samuti loomadele väga heade pidamistingimuste tagamisega, sest sealtkaudu see hea ja kvaliteetne toodang tulebki. Tänu sigade Aafrika katku levimisele Eestis kadusid sead tavainimese käeulatusest ja silmist, sead tuleb rahvale uuesti lähemale tuua,“ teab Kristjan ja rõhutab, et noorte pealekasvu puudutavate probleemidega loomakasvatuses ning tööjõukriisiga põllumajanduses tuleks tegelema hakata juba lasteaiast alates. „Väga vähe on alles jäänud peretalusid, kust see järelkasv tuleks. Tänapäeva noortel pole loomadest, põllumajandusest või sellest, kust toit meie lauale tuleb, üldse aimu. Tänu sellele on tekkinud ka valearusaamad loomade pidamisest ja nende kasvatamisest toiduks. Kasvatades loomi õigesti ja tagades nende heaolu, saavad nad kasvada ja toota kvaliteetset toodangut, mida saame hiljem oma toidulaual nautida,“ võtab ta teema kenasti kokku.
Fotole on Kristjan jäänud küll veistega, ent tal on oluline roll ka seakasvatuse tutvustamisel.
Foto: erakogu.
Põrsad Ekseko seafarmis.
Foto: Maag Eesti AS